Kuidas vältida ehitusseisakuid?

Ehitusfirma Rand & Tuulberg ehitusdivisjoni juhi Lauri Matteuse sõnul sarnaneb ehitamine spordi ja sõjaga, kus kehtib mõtteviis, et raske õppustel, kerge lahingus. “Mõtlen sellega just seda, et punktuaalne ettevalmistus tagab sujuva töö platsil,” selgitas ta.

Ettevalmistus ehituseks algab tema sõnul projektist. “Kõige eelduseks on korralik projektdokumentatsioon,” märkis ta. “Korralikus projektis on kontrollitud ja vajadusel lahendatud erinevate süsteemide ja konstruktsioonide omavahelised seosed ja kattuvused.” Samuti on ülimalt tähtis, et projekt oleks sedavõrd detailne, et ka tellijale endale oleks üheselt selge, mida talle täpselt ehitatakse.

Hiinas kerkivad kõrghooned mõne kuuga

"Planeerimise ja projekteerimise korral tavatsen meelde tuletada, et iga projekteerimisel kokku hoitud euro tähendab kümne­eurost lisakulu ehitamisel ja sajaeurost lisakulu ekspluateerimisel,” rõhutas ta. Matteuse sõnul on iga ehitus olulisel määral tellija nägu – kes maksab, tellib ka muusika, ja seepärast tasuks juba ehitust planeerides kulutada raha planeerimisele ja asjatundlike spetsialistide kaasamisele.

Hästi planeeritud ja läbimõeldud projektlahenduste realiseerumist on Matteuse sõnul paljud näinud Youtube’i klippidest – Hiinas ehitatakse kõrghooneid vaid mõne kuuga. “Ilmselge, et sellistel puhkudel tehaksegi objektil ainult tööd, muudatuste ja projektide täpsustamiseks sellisel puhul enam aega ei ole,” märkis ta. Täiendavaks faktoriks on sellisel juhul ettevalmistamise aeg, ehitajatele peab andma piisavalt aega eelarveid koostada ja lahendusi läbi mõelda, välistamaks ajakulu vaidlustele, mis võivad tekkida kiirustamisel kokkupandud eelarvest.

Astlanda Ehituse juhi Kaupo Kolsari sõnul tuleb viivituste vältimiseks esmalt koostada mõistlik ning õiglane tegevuskava, mis arvestab nii tehnoloogiliste vajaduste, aastaaegade iseärasuste kui ka materjalide tarnevõimalustega. “Töövõtjate iganädalastel koosolekutel tuleb kavandada järgnevate päevade ühistegevuse kava ning seda siis ka igapäevaselt täita.”

Ta lisas, et hankekava peab arvestama materjalide tarneaegadega. “Tehasetoodete – betoonelementide, teraskonstruktsioonide, uste ja akende – hankimisel tuleb veenduda, et need valmivad õigeaegselt,” märkis ta.

Ehitusobjekti plaanijärgse edenemise õnnestumiseks on Kolsari sõnul vajalik, et kõik alltöövõtjad, tarnijad, materjalitootjad, projekteerijad ning ka töö tellija täidaks ülesandeid kavandatud tempos ning kvaliteediga. “Töölõikude mehitus tuleb kavandada ning hiljem mehitada piisavalt,” lausus ta.

 

Kõigile sobivat lahendust pole

Merko Ehituse projektijuhi Ahto Aruvälja sõnul pole kahjuks lihtsat retsepti, mis aitaks poole võrra paremini planeerida. “Kui selline retsepte pakkuv “vastuvõtt” kuskil olemas oleks, siis seisaks seal järjekorras kogu Eesti ehitusturu krõbekoorik,” lausus ta.

Samas ei saa Aruvälja sõnul öelda, et ehitusefektiivsus oleks Eestis suureks probleemiks. “Minu arvates on Eestis ehitustempo piisavalt kiire, kui on teada, mida ja millest ehitada.” Ta lisas, et kui objekte külastavad välisriikide külalised, on nende hämming tihti suur, sest näiteks Ameerikas, Soomes ja Rootsis on ehitusaeg pea kaks korda pikem kui meil Eestis. Aruvälja sõnul võiksime sellele tuginedes olla küllaltki uhked. “Samas peame tõdema, et arenguruumi on meilgi ehitusturul veel piisavalt,” märkis ta.

 

Lüngad projektis

Põhilised probleemid ehitusgraafikutega algavad Aruvälja sõnul puudulikust projektdokumentatsioonist ja tellijate soovist ehitustööd käivitada olematu projekti baasilt – selleks on tavaliselt eelprojekt –, aga fikseeritud ja äriplaanile vastava hinnaga. “Kohati ei ole tellijatel ka ise täpselt teada, mida nad soovivad, ning ehituslahendused ja materjalid on fikseerimata,” tõdes ta. “Samas, kui tellijad valivad piisavalt usaldusväärse peatöövõtja õigeaegselt ja teevad ise tõhusat koostööd, ei toimu ka seisakuid ning kogu protsess laabub väiksemate ajakadudega ning võib ka tellijale lõpuks algsest soodsamaks kujuneda.”

Aruväli lisas, et kui tellija-ehitaja-projekteerija-järelevalve on koostööaltid ja üksteisega arvestatakse, on juba tugev alus ehituse tähtaegseks valmimiseks loodud. “Samas peame tõdema, et see on alles pool võitu, teine pool tuleb võita objektil tööde organiseerimisega,” selgitas ta. 

Esiteks peab tema sõnul tööde algus olema õigeaegne, näiteks karkassi ehituse mahajäämust hiljem enam siseviimistlustöödega tagasi ei tee. Teiseks tuleb objektil tagada juhtimiseks pädev meeskond – et objektijuhil oleks piisavalt kogemusi ja projektijuht oleks protsessiga kursis, et teha vastavalt vajadusele kiireid ja õigeaegseid otsuseid. “Kolmandaks on oluline, et projektijuht viibiks objektil, mitte kontoris,” märkis Aruväli. “Mina ei suuda mõista, kuidas kontorist projekti juhitakse.” 

Samuti on oluline kaasata usaldusväärseid koostööpartnereid alltöövõtjate ja tarnijate näol – kõige odavam lahendus ei pruugi olla lõpuks kõige odavam. Selleks aga, et hinnata, millal odav ei ole odav, on Aruvälja sõnul vaja projektijuhi kogemust. “Kindlasti tuleks tagada alltöövõtjale lubatud ajal tööfront, et oleks alust nõuda ka tähtaegset lõpetamist,” lisas ta. “Meeles tasuks pidada ka seda, et objekti meeskonna kokkuhoid ei ole lõpuks kokkuhoid.”

Autor: Ketlin Rauk, kaasautor